Soojust salvestav ahi (nt. pottahi, tellistest ahi, tulikivi ahi) kiirgab
välisseinte kaudu soojust teda ümbritsevasse ruumi. Siiski on ekslik
arvamus see, et soojust salvestav ahi ainult kiirgussoojust levitab.
Tehniliselt ei ole see võimalik. Õhk puutudes kokku ahju kuuma välispinnaga
soojeneb ja toetab ka konvektsiooni teel ruumi soojenemist. Ahju soojusvõimsusest
umbes pool on kiirgussoojus ja pool konvektsioon.
Eriliseks teeb ahju hoopis tema töötamise põhimõte.
Umbes kaks tundi võtab aega ahju kütmine ja soojusega laadimine.
Peale seda jagatakse salvestunud soojus ligikaudu 24 tunni jooksul ahju välisseinte kaudu ruumi laiali.
Põrandakütte puhul voolab kuum vesi läbi torude ja soojendab põranda pealispinda.
Selliselt ehitatud põrand omab samuti tuntavat soojuse salvestamise võimet tänu
massiivsele betoonkihile. Võrreldes ahjuga on siin suurimaks erinevuseks pikaldane
soojenemise ja jahtumise tsükkel. Võtab oluliselt rohkem aega kuni
põrandaküte piisavalt soojeneb ja oluliselt rohkem aega kuni ta vajaduse korral jahtub.
Sarnaselt ahjule on ka põrandakütte soojusvõimsusest pool kiirgussoojus ja pool konvektsioon.
Ahju välispindala
on väiksem kui põrandaküttel mistõttu tema pinnatemperatuur peab olema oluliselt kõrgem. Põrandakütte
pinnatemperatuur on suure pindala tõttu sama soojusvõimsuse juures oluliselt madalam.
Pottahi metalljalgadel
Suurepärane lisakütteallikas nüüd saadaval.
* Salvestab soojust
* Kiirgab soojust
* Lihtne disain
* Sobib ka põhikütteallikaks
* Mõõdud ilma jalgadeta 1250x650x750
* Soovi korral erilahendus
Moodsad ajad
Kuigi salvestav ahi on traditsiooniline kütteallikas areneb ta tehniliselt pidevalt edasi.
Täna on salvestava ahju puhul oluline tema tõhususaste. Tähtis on saada piisavas koguses soojust,
kuid seejuures võimalikult vähe kütet kulutades.
Teine oluline koht on põlemisprotsessi efektiivsus. Kui kütus põleb täielikult on keskkonnasaaste väiksem
(teema on aktuaalne Tartu Karlova linnaosas). Samuti püsivad ahju lõõristik ja korsten heas
töökorras, kuna ebasoovitud ainete (tahm, nõgi) ladestumine on minimaalne.
Ahju optimaalsete tehniliste parameetrite leidmiseks on loodud spetsiaalne arvutiprogramm.
Selline programm võimaldab lihtsalt ja kiiresti projekteerida tänase päeva nõuetele vastav ahi.
* Lembi Kaminad kasutab ahjude arvutamiseks KL-TECH tarkvara, mis vastab “Technischen Regeln OL-2006” nõuetele.
Oktoober 2009 Austrias Mittersillis
Oktoobri alguses põikasime oma tööde ja tegemistega korraks Austriasse.
Täpsemalt Mittersilli. Kutsujaks
Eberharter & Wehdorn GmbH -
ahjude, kaminate, pliitide valmistaja. Tundub, et Austrias majanduslangus nii sügav
ei ole, sest ettevõtted on tellimustega piisavalt varustatud. Vähemalt pottsepatöödega
tegelevad ettevõtted küll. Kahhelahi on Austerlaste jaoks oluline ja tellijaid jätkub.
Väidetavalt on kahhelahju ajalugu saanud alguse just Austria, Šveitsi ja Saksamaa Alpidest.
Österreichischer Kachelofenverband
andmetel kütab keskeltläbi 14 protsenti austerlastest täna oma kodu kahhelahjuga.
Energiat ja keskkonda säästvat lähenemist soodustab ka Austria riik, toetades
kahhelahjude rajamist tagastamatu abipaketiga. Summad ulatuvad 1500 - 3000 euroni ühe ahju kohta.
Tingimuseks on, et ahi peab olema hoones põhikütteallikaks.
Nii kahhelahjud kui ka nende valmistamiseks kasutatavad kahhelkivid e. ahjupotid (foto üleval)
valmistatakse peamiselt käsitööna.
Suurim keraamiliste kahhelkivide tootja Austrias on
Sommerhuber GmbH, kes on ka turuliider Euroopas.
Eestis on neli suuremat ahjupottide valmistajat:
Tartu Keraamika,
Saviton,
Ahjutarve ja
Ahjupotitööstus.
Ahiküttega maja eeliseks on hea sisekliima
Ahiküttega majas säilib õhuniiskuse loomulik tase.
Miks on see nii? Erinevalt keskküttega majast levib ahjusoojus
valdavalt kiirguse teel. Kiirgussoojus aga ei soojenda liigselt ruumis olevat
õhku (õhk püsib värske), vaid tuba ennast ja
toas olevaid objekte. See on üks põhjustest, miks
ahiküttega majas on kerge hingata ja teada tuntud õdus olemine.
Kodu muudabki hubasemaks just selline küttekolle, mis soojust salvestab ja
seda aeglaselt ruumi edasi kiirgab. Teinekord on ju mõnus jaheda ilmaga õuest
tulles vastu ahju selga või käsi soojendada. Kaasaegsed metallkaminad tavaliselt sellist võimalust
ei paku.
Ahiküttega majas tuleks ruumid planeerida selliselt,
et soojusel oleks võimalikult lihtne loomulikul teel maja
erinevatesse osadesse levida. Hoone võiks olla avatud
põhiplaaniga, välistada tuleks ülearused vaheseinad.
Valmis hoonesse ahju lisamisel tuleb arvestada tehniliste tingimustega,
milleks on piisava tugevusega vundament ja nõuetekohane korsten.
Tellistest ahi viimistletud Märjamaa dolomiidiga
Tartu lähistel Õssu külas viimistlesime tellistest
ahju eestimaise dolomiidiga. Kasutatud sai Märjamaa lähistel
asuva Orgita karjääri kivi. Tarnijaks osaühing Toivo Dolomiit.
Selle maja põhiküttesüsteem töötab gaasiga. Varasügisel ja hiliskevadel
või siis, kui on elektrikatkestus, saab toad soojaks ahjuga.
Omapärase pinnastruktuuriga savikrohvahi
Ahju krohvimise idee saime Safrani kauplusest Tartus. Sealt pärineb ka punane krohvisegu, mis on täiesti looduslik ja
mille valmistamiseks vajaminev toorsavi kaevandatakse eestist. Segu on armeeritud hundinuiakiududega. Selline lisaaine annab
krohvitud pinnale vajaliku tugevuse. Ahju saab hiljem vastavalt soovile üle värvida.
Selleks võib kasutada jälle looduslikke materjale. Näiteks erinevaid savivärve. Samas näeb ookerpunane savikrohv
ka naturaalsena kena välja.
Kahe uksega läbipaistev ahi
... võimaldab kütmist korraldada ühest ruumist ja puude põlemist jälgida teisest.
Sobib hästi köögi ja elutoa vahele.
Vähem on rohkem kehtib ka kaminat kujundades
Täna paigaldatakse elamutesse kõige rohkem metallist südamikuga kaminaid.
Sellisele kaminale saab ise kujundada sobiva välisviimistluse.
Viimistlusmaterjaliks sobib tellis, looduskivi, klaas, klaasplokk, plekk, puit, vineer, keraamika, betoon, sepis, kangas jne.
Kõige tähtsam on, et kamin sobituks interjööri stiilitaotlusega.
Südamikuga kaminat saab kasutada maja kütmiseks. Valdavalt on kamin ruumis siiski sisustuselement ja hubasuse looja.
Teinekord ka ruumijagaja.
Kaminasüdamike valik on suur. Neid toodetakse nii terasplekist kui ka malmist.
Sobivat südamikku valima minnes tasub eelistada mudeleid, millistel kolle on seest šamottkividega vooderdatud.
Selline kivine kolle kiirgab meeldivalt mahedat soojust.
Puupliit on jälle moes
Täna soovivad paljud kodurajajad endale puupliiti. Puupliit toob elava tule ka kööki.
Suvilas või maakodus on puupliidi abil võimalik tuba kiiresti soojaks kütta.
Seda just tänu malmist pliidiplaadile, mis ise kiiresti soojenedes hakkab kohe ka ruumi kütma.
Pliidi kõrvale ehitatakse soojuse salvestamiseks soemüür ehk truup.
Täiendavalt saab ehitada veel
leso. Fotol on näha puupliit koos lesoga,
mis on rajatud ühte Vana-Vigala lähistel asuvasse vanasse palkmajja.
Kui mõni kahtleb puupliidi headuses ja minult nõu küsib, siis –
soovitan kindlasti,“ kirjutab sisearhitekt Ivi-Els Schneider oma raamatus Eesti Kodu.
See raamat pakub abi kõigile, kellel on plaanis oma uue kodu rajamine.Tegemist on esimese eestimaise kodukujunduse raamatuga.
Kõik varasemad on tõlgitud võõrast keelest.
Konte pehmendav leso
Teeb tõesti "kondid pehmeks", kui parajalt sooja leso peal mõnda aega pikutada.
Aga siin ei ole midagi imestada kah.
Põhimõtteliselt on ju kõigile selge, et soojus erinevate terviseprobleemide
korral leevendust pakub. Seda tunnetasid inimesed alateadlikult juba siis,
kui arste veel olemaski ei olnud. Tänaseks on spetsialistid Viini meditsiiniülikoolist
teaduslikult tõestanud kiirgussoojuse positiivse mõju erinevate liigesehaiguste ravimisel.
* Leso on pikk kividest laotud pink, mille saab kuumaks kütta. Laotakse pliidi,
soemüüri või ahju kõrvale täiendavaks soojuse salvestajaks.
